Oxfordi TEDGlobal2010 konverentsipealkiri "And Now the Good News“ on heaks alguseks jagatud mõttekojas. Meie kogutud read ja viited uurivad ja jagavad häid uudiseid tänaste murettekitavate uudispealkirjade kõrval. Fookuses on uued ideed, uus teadus, uus tehnoloogia, uus ühiskondlik ja poliitiline mõtlemine, uus kunst ja uus arusaam sellest, kes me oleme. Sellest kõigest kasvab välja uus, lootusrikkam tulevik. Meile meeldib laiendada teadaoleva ja võimaliku piire.
Friday, December 31, 2010
Paradox of choices ehk mis tegi aasta 2010 minuga
Mida siis öelda aastalõpuks:
Jõudsin 10-le organisatsioonile olla toeks ja meeskondadele inspiratsiooniks nende unistuste elluviimisel.
Sain vähemalt 5 väärikat kogemust organisatsiooniteraapia ja sisekultuuri kasvatamisel siinsel ärimaastikul - kogun need mõtted 16.02 Juhtimiskoolituseks ettekandesse teemal: Juhtimisest Juhtumiseni.. või oli see vastupidi.
Võtsin ausalt vastu väljakutsed, ent unustasin yhel korral - et firma väärtused hakkavad ennekõike elama minus ja siis alles saan need peegeldada meeskondade arendamisele. Eksisin korra. Õnneks muutis ka see organisatsioon oma sloganit (ilmselt mitte minu eksimise peale... :)
Spikerdasin vähemalt korra. Viimane kord alles üleeile koos Hedega Tõrva taga metsas EAS-i ekspordi divisjonile viimaseid palvehelmeid teele sillutades: tahe ja koostöö.. :)
Iga meeskonnaga on tööd tehtud mitme "eri nurga alt", ideesid jagades ja see on võimas tunne. Tuleb astuda kindlalt, võib-olla et see põhjendab ka minu vaaaaalikud ikka ja taas vaid madalaid kingi ja saapaid hankida... :) Jätkan jalad maas, mõte klaar ja siht silme ees. On, mida jagada.
Ei saanud hakkama raamatu ja MBA kraaditööga; ei lugenud Buddenbruckide raamatut lõpuni, ei saanud maja mere äärde ja teist holeinone.. rabavalt materialistlik, a kas kõike peabki. Valikute küsimus :)
Seevastu sain hakkama Oxfordi TED Globalil saadud energia ohjeldamisega ja armastusega endas. Olin toeks perele isa insuldi järgsel taastumisel, elukaaslasele elu valikute tegemisel ja Maarikale tütre igaviku teele saatmisel... Elu puudutas lähedalt.
Jõudsin palju, unistasin isegi vähemast. See aasta oli rohkem kui ootasin.
Siit teen järelduse - julgen uuel aastal enamast unistada ja jätan alati ruumile miskile, millest ma midagi ei tea.
Isegi unistada mitte. Vaimustun inimestest minu ümber ja usust endasse. Liigun koos ja hooman inimeste soovi muutuda just siis kui see maailm meisse puutub.
...sündida võib vaid südamest suure sooja algus...
Head aastavahetust ja uute ideede jagamiseni,
Margit
Friday, October 15, 2010
Ainukordne võimalus
Lisan viite lehele, kus täpsemalt projekt ja võimalused lahti kirjutatud. Usun, et uue kümnendi võimalused on meie kätes ja väärivad kaaa löömist.
Siin ta on: www.ainukordne.wordpress.com
Thursday, October 14, 2010
Miks kokad on köögis ja mitte laval?
Friday, July 23, 2010
Värvilised liblikad
(and also this piece on their main op-ed page.)
The Sunday Times with a breathless profile of both Chris Anderson and the conference... (however, it's behind a paywall, sorry.)
Maria Popova and Ethan Zuckerman with excellent session summaries
CNN.com's report on Julian Assange's surprise appearance
Saturday, July 17, 2010
Julian Assange - üllatusesineja Oxfordis
Pildi autor on James Duncan Davidson/TED.
Viimase ametliku osa sissejuhatuseks oli Cris Anderssoni poolt intervjuuks laval maailma viimaste aegade üks suuremaid avalikustajaid, Julian Assange - mees, kes tuleb meelde 2007 Bagdadis aset leidnud USA Armee tsiviilisikute tulistamise video lekkimisega meediasse.
Julian Assange oli laval ülimalt ettevaatlik, huumoriga küsimusi tagasilükkav, häirivalt otsekohene torgates avalikustamise teemadel valimatult. Oli ka põhjust, tema taust on kirev!
Temast loe TED'il olnud Forbesi tegevtoimetaja Bruce Upbini blogist
Esinemistreeneri õudusunenägu
Ze Frank on mõnusa kiiksuga humorist, kes on leidnud läbi online komöödia oma tee jagada maailmale HOW TO.. tegemisi. 2001 jõudis internetti tema esimene suurem projekt: how to dance properly (vaata: http://www.zefrank.com/invite/swfs/index2.html) Kui ta laval kirjeldas, mis siis inimesed hakkasid talle vastu saatma ja kuidas ta sai tehtust inspiratsiooni uute eksperimentide tegemiseks, oli see omamoodi halenaljakas ja küsimust esitav: mis tal TED'i kuulajatele öelda on? Ja siis see tuli. Huumor, mida ta jagas, oli suunatud slaididele, esitlusviiisidele ja lugudele, mida inimesed (loe: ka esinejad) peavad oluliseks rääkida/näidata ja näitavadki... Oh, see oli hea. Võtan endale paar päea, et mõned slaidid kõrvutada ja osata edasi anda peenikeselt hoitud huumor esinemistehnikate teemal.
Naiselt Naisele ehk see on Minu Lugu
Zainab Salbi on Iraagis sündinud ja kasvanud naiste õiguste eest võitleja, kes on loonud oma organisatsiooni womentowomen.org ja kelle hiljuti avaldatud raamat kannab pealkirja The other side of War. Sõjakolekusi näinud ja oma loona üliemtosionaalselt laval kirjeldanud naisena on tema töö peamine eesmärk aidata naistel hakkama saada sõjakoledustega tekkinud hingearmidega ja leida viis, kuidas peale sõda külades ja taas ülesehitatud eludes võimalusi leida.
Friday, July 16, 2010
Ees on viimane sessioon
Hakkame õpetama päris matemaatikat
Matemaatika on teinud läbi suurima arengu kui ükski teine ala - arvutid on võimelised nii palju enamaks. Miks me siis koolides õpetame matemaatikat ikka vanal viisil? Matemaatika päriselus ja matemaatika koolis on kahjuks kardinaalselt erinev. Matemaatika on palju rohkem kui arvutamine, ometi keskendume hariduses käsitsiarvutamisele.
Wolfram Alpha uuringuharu juht Conrad Wolfram ütleb, et on viimane aeg muuta kardinaalselt matemaatika õpetamise viisi, kasutades arvuteid selleks, milles nad tugevad on ja lastes lastel keskenduda õige küsimuse esitamisele, selle päris-elu probleemikas muutmisele ja peale arvuti poolt kalkuleerimist pöörata vastus päriselu lahenduseks ja lahendust kontrollida.
Thursday, July 15, 2010
Mõni aasta tagasi oleksin su tapnud
Kui elu 2004 aastal viis Inge Missmahli Kabuli Afganistaanis, nägi ta rahvast, kellest ül 60% kannatas depressiooni ja traumajärgsete sümptomite all. See pole üllatav riigis, mis üle 30 aasta on elanud pideva vägivalla ja hirmu all ning vaesuses. “Sõda tapab tuleviku,” ütleb Inge. “Või vähemalt õnne.” Traumaatilised läbielamised loovad sotsiaalset eraldatust, haigusi ja meeleheidet. Inimesed kannatavad üksi. Aga on vaja, et keegi teaks ja jagaks seda. Kuidas muidu tead, et mida tunned on tõeline? Empaatia on võti.
Endine tantsija, jungiaanist psühhoanalüütik asutas Kabulis Caritase raames psühhosotsiaalse projekti, mis koolitas afgaani mehi ja naisi pakkuma psühhosotsiaalset nõustamist. Projekt on loonud 15 nõustamiskeskust ning tasuta nõustanud ja ravinud 12000 klienti. Täna on Inge EL-i vaimse tervise nõustaja Afganistaani valitsuse juures ning tema töö tulemusena on tervishoiusüsteemi toodud vaimse tervise komponent. Üks võ imsamaid momente oli tema jaoks, kui üks afgaani nõustamiskoolituse saanud mees ütles, et “maailm on veider – alles mõni aasta tagasi oleksin Su ilmselt tapnud, nüüd õpin sinult ja saan aru, et olen osa Afganistaani tervemast tulevikust”.
Sa ei tea enne midagi, kui ajalugu on kirjutatud
Tänase konverentsipäeva ametliku osa lõpetas pühapäeval eetris oleva BBC Foorumi eellindistus, mil peateemaks oli võetud muutustega kaasnevad „inside“ ja „outside“ pooled ning nende mõju murrangulises maailmas.
Laval oli kolm erineva valdkonna esindajat: Rootsi Keskkonna Instituudi peadirektorist tippteadlane Johan Rockström; koomik Maz Jobrani ning sotsiaalmeedia guru Ethan Zuckermann.
Enne kui pühapäeval saade eetrisse tuleb, toon välja kolme esineja veenvad seisukohad, mis kokku annavad terviku, ent näitavad erinevate paradigmade kaudu eriala põhist suhtumist.
Teadlase vaade on välja toodud pealkirjas: kui pole uuritud, tähendab ei tea väita ega ka ümber lükata. See tähendab, et teadlaste jaoks on kõik spontaanne kirjutatu vaid hüpotees ja mitte kontrollitud (ajalugu tegev) info. Nõus.
Ent ahaa elamuse tõi Dr. Rockström välja loodusteaduse suunalt. Ja nimelt, kui e-maailmas saab kiirelt tekitada uudise ja seda praktiliselt tasuta sotsiaalimeedia abil levitada, muuta ja täiendada siis looduses on murdelistel hetkedel võimalik mõnevõrra aeglasem liikumine. Ja mitte ainult. Looduses vigade parandust ja täiendusi või parandusi enam teha ei saa. Kui oled kas meta maha raiunud või mulla mikrofloora tasakaalu rikkunud, siis ei saa järgmisel hommikul põllule minnes teatada, ups, ei tulnud välja, taastame endise olukorra.
Sotsiaalmeedia suunal oli Ethan Zuckermanil suurepärane võimalus lubada kiireimat reageerimist meediakanalitega võrreldes, kuid julgus ka välja ütelda liigse kiirusega kaasnevate massipsühhoosi oht. Ja mitte ainult. Mõtlemapanev oli arutelu teemal, mis viitas rahale. E-maili saatmine on kordades odavam kui telefonikõne ja kõned on omakorda kordades odavamad kui kohtumistele kohaleminek… Küsimus: kuidas saada teenida raha valdkonna massilise e-kommunikatsiooni kasvu ajal oludes, kud ragaliste kanalite maht on sügavalt langemas…
Naljast ja selle mõjust murrangulistele aegadele oleme eelmistes postitustes juba kirjutanud. Mainimist väärib muutuste ajale omane elegantne ühiskonna/valdkonna musta pesu pesemine või prügi tekitamine päevapoliitilistel teemadel on pehmeim viis anda ühiskonnale mükse otselöökide asemel.
Kuidas need kolm erinevat valdkonda siduda parema tuleviku nimel? Looduse jätkusuutlik hoidmine on vähem spontaansetest otsustest kantav ka kõige murrangulistematel aegadel. Sotsiaalmeedia annab kiire, ent kontrollimatu reaktsiooni, mdia võib, et hiljem paljuski siluda tuleb. Huumor loob võimaluse kõneleda mõlemal teemal suunavalt ilma, et mõtlematud ja soovimatute tulemustega otsustes ealeski ellu jõuaks.
Küsimus: kas Sinu või Sinu ettevõtte roll on muutusterohkel ajal olla jätkusuutliku looduse, hooplevate e-kanalite või hoopiski karistava humoristi strateegiate põhine?
Pikemalt selle arutelu osas on BBC Foorum eetris pühapäeva hilisõhtul.Mida on õppida taimedelt?
Noa laeva loos on põhimõtteline viga: kõik loomad küll, aga kus on taimed? Piibel räägib kõigist elusolenditest… Elusolendi tunnusteks on teadvust ja liikumisvõime. Kuidas siis taimedega on? Taimede neurobioloog Stefano Mancuso leiab, et taimedel on keerulisem teadvus kui osadel loomadel: nad suudavad tajuda vähemalt 15 eri keemilist protsessi, kommunikeeruda omavahel, teiste taimeliikidega ja loomaliikidega. Näiteks kasutavad taimed putukaid ja isegi linde, roomajaid ja väikseid imetajaid tolmlemisprotsessis õietolmu transpordiks. Ka ei saa öelda, taimedel pole liikumisvõimet. Nad liiguvad kasvades, õite avanedes, valguse järgi pöördudes, on isegi võimelised magama. Taime juuri uurides leidis Mancuso juureotsa lähedalt imepisikese “transitionala”, kus on hapnikutarbimine kõrgem kui mujha, ja mis edastab signaale, mis on ajusignaalidega sarnased. Juurestikud moodustavad võrgustikke – ehk on struktuurilt sarnased neuronitega ja miks mitte, ka internetiga. Võibolla on just taimedelt võimalik õppida, kuidas võrgustikke arendada?
Inimese kaks aju
Toiduteadlane Heribert Watzke on Shveitsis kokku toonud keemia, toitumis- ja neuroteaduse otsimaks parema toidu saladust. Ta on keemia taustaga ja oli 80ndatel osaline Syracuse meeskonnas lahutades vee vesinikuks ja hapnikuks et luua alternatiivenergiat. Watzke leiab, et keetmise-küpsetamise oskus mängis olulist rolli evolutsioonis ning inimene pole mitte karnivoor ega vegetaarlane, vaid “coctovore” (sõnast “cook”). Tema sõnul pole inimesel mitte üks aju, vaid kaks – üks peas ja teine kõhus. Meie tark kõht on osaline otsustamises ja lihaskontrollis, optimeerib ise seedeprotsessi, keemilisi ja mehhaanilisi süsteeme. Kõhus on 400m2 pinda, 20 tüüpi neuroneid, kokku 100miljardit...
Maailmamuutev läbipaistvuse edendaja
Transparency Internationali asutaja Peter Eigen oli Maailmapange juht Nairobis 1980ndate lõpul ja nägi ise, kui hävitav on korruptsioon. Kui maailmapank ei soosinud tema võitlus sel tundlikul alal, lahkus ta töölt ja asutas väikse mittetulundusühingu Transparency International, mis on tänaseks korruptsiooni vastu võidelnud ligi 20 aastat. Kui Eigen alustas, oli korrupteerunud valitsustele altkäemaks tavapärane, ja näiteks Saksamaal oli välismaal makstud altkäemaks maksustatavast tulust mahaarvestatav. Tänu Transparancy tööle ja nende aastaraportile on täna valitsuste ja ettevõtete suhtumine kardinaalselt muutunud. Näiteks Saksamaal on neil käsil 110 kriminaalasja.
Eigen leiab, et rahvusriikide valitsusmudel on tänasel globaalse äri ajastul aegunud, vaja on paradigmamuutust ning piiriülene koostöö on möödapääsmatu.
Kas see lahendus kaitseb meid kaelkirjakute eest?
On ütlemata väärikas, kui ühiskonna jätkusuutlikkuse uurija tuleb lavale ja esitab hüpoteesi, milles igaüks end ära tunneb. Annan edasi mõtte:
Mis teha kui elame ajastul, kus me kulutame raha, mida meil pole; asjade peale mida meil vaja ei ole selleks; et mõjuda inimestele keda me ei armasta…
Paljud sel korral kuuldud ettekannetest tulevad www.ted.com/talks lehele kuulamiseks ja mõtete kogumiseks. Soovitan selle paradigmade ülese esitluse kuualmist kõigile, kellele läheb korda soov tunda, et oled geenius ja saad muuta maailma!
Timi ettekande kasuks räägib hoogne näitlikustamine teemadel, kus ta küsis lihtsalt:
- Kas sääste on tarvis tekitada selleks, et parandada säästude loomisel iselõhutut?
- Kas me tuletame endale iga päev meelde, et meie ümber ei näe kõik inimesed maailma ni inagu meie seda näeme? Ja mis siis, kui nende maailmas oleks meil rohkem anda – aga kui me ei tea sellest võimalusestki…
- „Üle võlli keeratud“ kapitalistlik majandussuund on tahab paika loksutamist majanduse ja inimlikkuse vahel suutliku majandamise loomise abil.
Ja mitte vaid paika loksutamist, vaid ratsionaalset peegeldamist ja lahendustekeskset mõtisklemist enne kui kusagile suunda loksudes avastada… et näe polnduki soovitud kallas.
Ahjaa - kas need lahendused meid ka kaelkirjakute eest kaitsevad, sellest juba Tim Jacksoni vahendusel ühel päeval TED-ist!
Lood, mida räägime iseendale, on kõige tähtsamad
Jessica Jackley on tänase päeva esineja, kes taas pisarad lavale tõi! Ja mitte ainult lavale ... Tema kaasasutatud Kiva.org on online community, mis aitab inimestel anda mikrolaene ettevõtjatele üle maailma.
Jessica Jackley leiab, et olulised pole lood, mida räägime teistele, vaid need mida räägime iseendale. Microlaenudega tuntuks saanud Grameen Panga asutaja Muhammad Yunuse kuulamine mõjus Jessicale nii tugevasti, et ta tuli töölt ära ja läks Aafrikasse asja uurima. Ta koges ise, kuidas mikrolaenud on radikaaleslt muutnud paljude ettevõtjate elu. Kogedes neid ilusaid detaile, soovis ta neid lugusid jagada ning nii Kiva.org sündis. Miniimumsumma on 25USD ja intress on 0%, tagastuse protsent on üle 98%. Laenuandjate ringf on kasvanud tänaseks üle 700000 ja rohkem kui 325000 inimest on saanud laenu kokku 128miljonit USD. Jackley loodab, et Kiva hajutab joont rikaste ja vaeste, "meie" ja nende" vahel ning loob suhteid , kus on vastastikune austus.
"Varem andsin raha, et vabastada end ebamugavustundest, ostsin õigust oma päevaga edasi minna. Ma ei kuulanud päriselt. Nii võib heategevusest saada tarbekaup - saame osta end vabaks." Mikrolaenud on muudavad maailma. On väga suur vahe raha küsiva vaese inimese ja äriplaaniga ettevõtja vahel, ning meie suhe neisse erineb kardinaalselt. Jessica leiab, et parim viis inspiratsiooniks on kuulata kellegi lugu. Oma lugu rääkides kutsub Jessica üles looma selliseid austuse ja armastuse lugusid.
Putukasööjateks?
Marcel Dicke, ökoloogiline entomatoloog kutsub meid üles muutma suhtumist putukatesse. Kõigist liikidest maal 80% liigub 6 jalal. Me pole inimiste vaid putujate planeedil. Putukate panus maailmamajandusse on väga suur, nad mitte ainult ei hävita kahjureid ja prügi vaid nad on näitels ka toiduks loomadele. Dicke sõnul on aeg ka inimestel hakata putukate söömist massidesse viima.
Mida rikkamad oleme, seda rohkem sööme liha. Keskmiselt 80kg aastas inimese kohta, USAs 120kg. Ainuüksi Hiinas kasvas eelmisel aastal see number 20kg pealt 50kg. Rikkuse kasvades tuleb meil uusi proteiiniallikad kasutusse võtta, pealegi on putulasöömine palju keskkonnasäästlikum. Kilo rohutirtsude toiteväärtus on sama, mis 10kg hotdogidel.
Inimlikud loomad
Muusika loob ja lehvitab
Lisaks ideedele on laval on olnud mitmeid võimsaid muusikuid. Alustades Annie Lennoxiga, kes naasis eile rääkima oma tegevusest HIV võitluses, on muusikaga tugevat emotsiooni lisatud alatasa.
Mor Karbasi võlus oma türklannaliku ülinaiseliku müstikaga. Pianist ja laulja Karsu Dönmez koos trummari, viiuldaja ja tshellistiga hämmastas seguga Chopinist, jazzist ja türgi muusikast. Karsut on nimetatud Hollandi nooreks Norah Jonesiks.
Täna hommikul pani saali mõttes kaasa tantsima Thomas Dolby. Temast lähemalt: blog.thomasdolby.com
Mulla ja sea rollid
Ajulainete & tehnoloogia uued võimalused
Tan Le on ettevõtja, kes tutvustas TED’il uue generatsiooni võimalust edastada käsklus ajust otse masinale. Ehk et lisatud pildil olev seade pannakse inimesele pähe ning arvutit õpetatakse ära tundma selle inimese ajuaktiivsust. Nii saab konkreetse käskluse keskendudes ja näiteks näomotoorikat kasutades masinale edasi anda. Tan demonstreeris, kuidas inimene ise oma ajutegevuses nn. mõttega objektide liikumist esile kutsub.
Tegemist on EEG tehnoloogiaga, kus jälgitakse ajulainete aktiivsust ja selle muutumist. Võreldes seniste EEG seadetega on Tani loodud seade kümneid, isegi sadu kordi odavam. Tani poolt arendatava „human machine interface“‘ga on võimalik tutvuda järgneval lehel: www.emotiv.com
Tõsi, ma ise usun veel sellgi ettekande järel eestlasest professor Mart Saarma loengutest meelde jäänut, et aju tegevusest osatakse täna teaduse abil aru saada 10% ulatuses. Ent see ei vähenda Tan Le poolt tutvustatud masina imevõimeid kasutada masinate abi teatud käskluste jagamiseks ilma hääleta, näiteks erivajadustega inimeste puhul või maailma lihtsamaks muutmise soovis.
Ideede rockfestival
Tunne on nagu rockfestivalil. Olemuselt erineb TED kõigist konverentsidest ja kogunemistest, kus olen olnud - ja olen ju ikka olnud ka juba...
Õhtul oli vastuvõtt Ashmoleanis meie põhikoha teatri juures üle tee. Hämmastav muuseum ja hulk arutelusid.
Naer on universaalne keel
- kas muslimid seal naeratavad (ja teevad seda nii, et silmavalged pole pingutatult väljas)
- kas Lähis-Ida kujutatakse tõepäraselt (või nagu „Sex&City2“s)
- kas muslimi tegelasi mängivad muslimid (või nagu “Pärsia Printsis“)
Kuidas me nii irratsionaalsed oleme?
Irratsionaalsed valikud
Teiseks, suurem valik on parem. Iyengari uuringud näitavad, et rohkem kui 10 valikut võrdub halva otsusega. Lääne kultuuris on valik hea, ameeriklased harjutavad sünnist peale mängu „leia erinevus“, kuid näiteks ida-Euroopas ja Aasias saab suurest valikust takistaja. Paljud valikud on tegelikult kunstlikud, asjade vahel, mis pole tegelikult kuigi erinevad – nagu 7 eri karastusjooki.
Kolmandaks, valik on alati hea. Iyengar võrdles püsiva vegetatiivseisundiga vastsündinute vanemate olukorda USAs ja Prantsusmaal. USAs on vanemate asi otsustada lapse elu või surma üle, Prantsusmaal arstide. Kui prantsuse vanemad saavad oma kaotusest oluliselt kiiremini üle, nähes juhtunus rasket õppetundi, siis USAs tegelevad vanemad veel aasta hiljemgi mõttega: “mis siis kui…“
Iga narratiiv ei sobi kõigile ja kõikjale
Info on ilus
Kunsti eesmärk on ühendada, mitte eristada
Kui "wide" on Sinu world wide web tegelikult?
Wednesday, July 14, 2010
Kookonist on kasu?
Mäed
Miks eristuda?
and here we go again
Tuesday, July 13, 2010
Emased ja isased ideed - kuhu edasi?
Steven Berlin Johnson on kirjutanud kuus bestsellerit teaduse, tehnoloogia ja isikliku kogemuse ristumistest. Tema järgmine raamat uurib, kust head ideed tulevad. Johnsoni jaoks ei ole ideed asjad iseeneses, vaid võrgustikud. Kaootiline keskkond ja eri taustaga inimesed koos soodustavad innovatsiooni. Ühes uuringus filmiti paljudes teaduslaborites kogu tegevust ja analüüsis selgus, et kõik läbimurded toimusid mitte laborivaikuses, vaid koosolekutel ja aruteludes. Paljudel tähtsatel ideedel on olnud pikk inkubatsiooniperiood, nad on kujunenud „aeglase aimdusena“. Johnsoni meelest pole „eureka!“ momendid tegelikult olulised, ideed kujunevad pikaldaselt ja protsessina. „eureka!“ momentide sünniks on vaja lasta aimdustel kohtuda (Ridley sõnul paarituda) teiste inimeste aimdustega ja kasvada võrgustikes.
Inimene kui mängukonsool
Tark jõud tuleviku mõjutajana
Suurele lavale astus esimesena diplomaat Joseph Nye, endine Harvardi Kennedy School of Government rektor ja ase kaitseminister, kelle ideed võimust mõjutavad rahvaste saatusi ja on diplomaatide lugemislaual üle maailma. Tema viimane raamat „The Future of Power in 21st Century“ pakub pragmaatilise tee riigi välispoliitika jaoks globaalsete infoühiskonna väljakutsete juures. Nye arutles võimu üle tänases maailmas. Võim on võime inimesi mõjutada ja selleks Nye meelest on kolm viisi – piits, präänik ehk „kõva“jõud ja suhted ehk „pehme“ jõud. Pehme ehk suhete ja võrgustike jõud võimaldab saavutada paremat tulemust, ja hoida kõvasti kokku piitsade ja präänikute pealt.
Tänases maailmas on võim hajus ja määrab see, kelle lugu on mõjusam. Paljukasutatud narratiiv riikide tõusust ja langusest, a la USA langus ja Hiina tõus, räägib rohkem psühholoogiast kui reaalsusest. Nye näeb „kõva“ ja „pehme“ jõu ühendamises targa jõu teket. Ka Hillary Clinton räägib „smart power“ist. Võim ei ole peaks olema küsimus kellegi võidust ja kellegi kaotusest, mille summa on alati null. Võim saab olla positiivne summa, kus kõik osapooled võidavad.
Pisarad, mida õppida ei saa
Aeg tagasi andma hakata ja seeläbi tuleviku turvalisemana tunnetada– nii võiks kokku võtta esimese Oxfordis kuuldud mõtete ringi. (kirjutas Margit)
Huumor kui uus meediakanal
Esimesel TEDGlobal konverenstipäeval olid peaesinejateks valitud kaks uus-animaatorit. Hariduselt kliiniline psühholoog Naif Al-Mutawa tõi lavale oma loo, kuidas ta ärina lõi moslemi kultuurile tuginevad superkangelased koomiksi ja multifilmi tegelasteks ning aitab nii arendada tolerantsi maailma usunditest mõistvama arusaamisse teel.
Pakistani juurtega karikatuuride joonistaja Patrick Chappatte astus lavale ühiskonda puudutavate teemadega ja tegi seda läbi huumoriprisma. Chappatte joonistab nii The International Herald Tribune’ile kui Le Temps’ile Shveitsis kui NZZ am Sonnntag Saksamaal. Pilades nii klassikalise ajakirjanduse väljasuremist kui interneti kui ületähtsustatud suhtekanali tekkimist, mõjus Patrick paljudele saalisolijatele peeglina. Muutused, mille teravik oli suunatud e-väärtuste ületähtsustamisele, andsid taaskord tõuke inimsuhete hoidmise suunale.
Saalist õhkus arusaama, et rasketel aegadel on huumori roll vääramatu. Mitte vähetähtis ei ole kujundlike joonistatud narratiivide abil pehmendada maailmale saadetavate sõnumite kaalu. Mõtlemata seigale, et huumor käitub kui varjatud agressor ja maailmas on ilmselgelt lauseid, mida vajavad pilakujundite abil kohalejõudmist.
(kirjutas Margit)
Valikute küsimus
Ajal, mil Euroopa riikide võrdõiguslikkuse tähelepanu on suunatud naiste ja meeste töötasu ning tööõiguste sarnaselt kohtlemise küsimustele, oli Sheryl WuDunni ettekande fookus suunatud ühiskonda sirguvatele naistele kolmandates riikides. Miks?
Me räägime enim nende riikide osatähtsusest majanduses, ent kuidas suudavad hariduse omandada sealsed naised? Kas neist saavad konkurendid tänastele õrnemast soost ärierindajatele?
Esineja poolt toodud näites oli perekonna valik 13 dollari suuruses kooliaasta maksumus ühe tütre kohta. Perekond otsustas selle summa siiski majja investeerida ning tütar võeti 6-ndast klassist ära… Teise perekonna näide oli edukam – peres oli kits, kellelt lüpstavat piima sai müüa ning tekkinud rahaga lubati peretütrel kooliteed jätkata. Selles peres jätkus kitsepiima tütre ülikooli õpingute lõpuni.
On selge, et tuleviku ühiskonnast ei kao erinevate majanduslike võimalustega maad, ent kas neist sirguvatele naistele antakse täna valikuid integreerumaks? Või kui tihti tunnistame haridusteed loomulikuks pidavates maades, et meile antud valik vääriks osana tagasi jagamist.
(kirjutas Margit)
Kui täidad naiste ootused, ületad meeste omad
Mis toimuma hakkab?
Üks tänase UK silmapaistvamaid arhitekte, Ghana juurtega David Adjaye on muu hulgas Nobeli Rahukeskuse hoone Oslos ja Denveri Kaasaegse Kunsti muuseumi autor. Tema Idea Store Whitechapelis Londonis on radikaalselt uuenduslik tasuta raamatukogu kui ideede turuplats. Adjaye räägib oma uuest väjakutsest: ta plaanib viise, kuidas arendada Aafrika kultuurilist infrastruktuuri.
Kliiniline psühholoog Naif al-Mutawa on loonud koomiksi „the 99“ superkangelastest, kes põhinavad islami kultuuril ja religioonil. Barack Obama tunnustas hiljuti koomiksit„the 99“ noorte fantaasia kaasahaaramisest läbi tolerantsuse sõnumi.
Doktor Mitchel Besser on leidnud uudse viisi vältimaks HIV ülekandumist HIV-positiivsetelt emadelt lastele. Alates 2001 aastast on CapeTownis Lõuna-Aafrikas tema alustatud programm mother2mother palganud HIV-positiivseid emasid appi arstidele ja õdedele selgitama emadele riske ja nende vältimist, aitama ja toetama.
Marcel Dicke tahab, et muudaksime oma suhet putukatega: ta reklaamib neid kui maitsvat –ja ökoloogiliselt säästlikku – alternatiivi lihale. Dicke saanud NWSO-Spinoza preemia, mis on nagu Hollandi Nobel, oma töö eest, mis tõestas, et taimed pole passiivsed, vaid putukate rünnaku all saadavad tahtlikult välja aineid, mis kutusvad ligi lihasööjaid putukaid sööma nende vaenlasi.
Neil Gershenfeld, MIT’s Center for Bits and Atoms direktor uurib analoog- ja digitaalmaailma piire. Tema FabLab kasutab digitehnoloogiat ehitamaks füüsilisi objekte.
Kurgu- ja näokirurg Ian Hutchinson uurib inimeste näoilmete olemust.
Psühhoökonomist Sheena Iyengar räägib uuest teabest selle kohta, kuidas inimesed teevad valikuid.
Tan Le juhib Emotiv Systems’i, mis areendab uue põlvkonna inimese-masina interface’i – peaseadet, mis võtab ona sisendi otse ajust.
Lauja Annie Lennox räägib oma tegevusest HIV /AIDS kriisi vastu tegutsedes.
Taimede neurobioloog Stefano Mancuso räägib uuest arenevast teadusvaldkonnast, mis uurib signaale ja kommunikatsiooni geneetilisest tasemest molekulide, rakkude ja ökosüsteemide tasemeni.
Gero Miesenböck kasutab valgust ja optogeneetikat uurimaks kuidas elus närvirakk töötab ning kuidas ajus ikka tegelikult impulsid liiguvad.
TEDGlobal Oxordis 12 -17 juulil 2010
Maailm vajab häid uudiseid. Me kõik teame, et asjad pole hästi. Ka need, kes ei kaldu pessimismi, ei saa vältida pealkirju, mis pidevalt meenutavad majanduslikke, poliitilisi, sotsiaalseid ja keskkonnateemalisi murekohti. Chris Andersoni kureeritud ideekonverents keskendub seekord uuele positiivsele kõige täna häiriva kõrval.
TEDkonverentside kohta on öeldud, et see on „ultimate brain spa“, koht kus aju puhkab arenedes. Samuti on seda nimetatud neljapäevaseks reisiks tulevikku. Ja just sellise on tunne Oxfordis konverentsi esimesel päeval, kui seljataga on eelüritusted. Esmaspäeval toimus juba üle 4 tunni osalejate lühikõnesid, samuti oli võimalik külastada modernseimat tuumajaama või Mini autotehast. Ees hulk põnevaid arutelusid värsketest aju-uuringutest ja tehnoloogia viimastest saavutustest inimese ja õppimise olemuseni, puudutades toidu, jätkusuutlikkuse, kunsti ja ühiskonna teemasid.
Mis on TEDGlobal?
Eestist on Oxfordis maailma Hede Kerstin Luik ja Margit Raid, kes toovad lähipäevil teieni huvitavamad ideed ja värskemat mõtted.
'
TED on mittetulundusühing, mis on pühendunud levimist väärt ideedele. Seesai alguse aastal 1984 konverentsina, mis tõi kokku inimesi kolmestmaailmast: tehnoloogia, (T) meelelahutus (E: entertainment) ja disain (D).Tänaseks on haare laienenud. TED konverentsid kevaditi Long Beachil ja PalmSpringsis (USA) ning TEDGlobal juulis Oxfordis (Suurbritannias) on maailmatipp ideedejagamise kohad . Lisaks on hinnatud TEDTalks videosait, OpenTranslation Project ja Open TV Project, inspireeriv TEDx programm ning TEDPrize. www.ted.com