Ees on viimane sessioon

Oskus hoida energiat ja inspireerivaid ettekandeid läbi kõigi sessioonide on ilu omaette! Ees on grande finale - Waging Peace!

Hakkame õpetama päris matemaatikat

Matemaatika on teinud läbi suurima arengu kui ükski teine ala - arvutid on võimelised nii palju enamaks. Miks me siis koolides õpetame matemaatikat ikka vanal viisil? Matemaatika päriselus ja matemaatika koolis on kahjuks kardinaalselt erinev. Matemaatika on palju rohkem kui arvutamine, ometi keskendume hariduses käsitsiarvutamisele.

Wolfram Alpha uuringuharu juht Conrad Wolfram ütleb, et on viimane aeg muuta kardinaalselt matemaatika õpetamise viisi, kasutades arvuteid selleks, milles nad tugevad on ja lastes lastel keskenduda õige küsimuse esitamisele, selle päris-elu probleemikas muutmisele ja peale arvuti poolt kalkuleerimist pöörata vastus päriselu lahenduseks ja lahendust kontrollida.

Teeme matemaatika praktiliseks. See võimaldab õpeatada matemaatikat oluliselt varem, vastavalt kontseprisooni keerukusele - praegu on ka lihtsate kontseptsioonide varakult õppiumise takistuseks see, et käsitsiarvutamine on nii keeruline! Kasutame arvuteid ka eksamitel ja laseme lastel lahendada päriseluprobleeme - nagu milline elukindlustus on kasulikeim. Kasvatame põlvkonna, kes oskab matemaatikat kasutada ja viime majanduse uuele tasandile. See pole väike muudatus õppekavas, võid põhimõtteline uus lähenemine matemaatika haridusele. Riik, kes teeb esimesena selle olulise muudatuse, saab tohutu konkurentsieelise ja liigub edasi kiiremini. Miks mitte teha seda kohe?

Fotol on Hede ja Conrad saanud kokkuleppele, et tulebki alustada kohe!

Mõni aasta tagasi oleksin su tapnud

Kui elu 2004 aastal viis Inge Missmahli Kabuli Afganistaanis, nägi ta rahvast, kellest ül 60% kannatas depressiooni ja traumajärgsete sümptomite all. See pole üllatav riigis, mis üle 30 aasta on elanud pideva vägivalla ja hirmu all ning vaesuses. “Sõda tapab tuleviku,” ütleb Inge. “Või vähemalt õnne.” Traumaatilised läbielamised loovad sotsiaalset eraldatust, haigusi ja meeleheidet. Inimesed kannatavad üksi. Aga on vaja, et keegi teaks ja jagaks seda. Kuidas muidu tead, et mida tunned on tõeline? Empaatia on võti.

Endine tantsija, jungiaanist psühhoanalüütik asutas Kabulis Caritase raames psühhosotsiaalse projekti, mis koolitas afgaani mehi ja naisi pakkuma psühhosotsiaalset nõustamist. Projekt on loonud 15 nõustamiskeskust ning tasuta nõustanud ja ravinud 12000 klienti. Täna on Inge EL-i vaimse tervise nõustaja Afganistaani valitsuse juures ning tema töö tulemusena on tervishoiusüsteemi toodud vaimse tervise komponent. Üks võ imsamaid momente oli tema jaoks, kui üks afgaani nõustamiskoolituse saanud mees ütles, et “maailm on veider – alles mõni aasta tagasi oleksin Su ilmselt tapnud, nüüd õpin sinult ja saan aru, et olen osa Afganistaani tervemast tulevikust”.

Sa ei tea enne midagi, kui ajalugu on kirjutatud

Tänase konverentsipäeva ametliku osa lõpetas pühapäeval eetris oleva BBC Foorumi eellindistus, mil peateemaks oli võetud muutustega kaasnevad „inside“ ja „outside“ pooled ning nende mõju murrangulises maailmas.

Laval oli kolm erineva valdkonna esindajat: Rootsi Keskkonna Instituudi peadirektorist tippteadlane Johan Rockström; koomik Maz Jobrani ning sotsiaalmeedia guru Ethan Zuckermann.

Enne kui pühapäeval saade eetrisse tuleb, toon välja kolme esineja veenvad seisukohad, mis kokku annavad terviku, ent näitavad erinevate paradigmade kaudu eriala põhist suhtumist.

Teadlase vaade on välja toodud pealkirjas: kui pole uuritud, tähendab ei tea väita ega ka ümber lükata. See tähendab, et teadlaste jaoks on kõik spontaanne kirjutatu vaid hüpotees ja mitte kontrollitud (ajalugu tegev) info. Nõus.

Ent ahaa elamuse tõi Dr. Rockström välja loodusteaduse suunalt. Ja nimelt, kui e-maailmas saab kiirelt tekitada uudise ja seda praktiliselt tasuta sotsiaalimeedia abil levitada, muuta ja täiendada siis looduses on murdelistel hetkedel võimalik mõnevõrra aeglasem liikumine. Ja mitte ainult. Looduses vigade parandust ja täiendusi või parandusi enam teha ei saa. Kui oled kas meta maha raiunud või mulla mikrofloora tasakaalu rikkunud, siis ei saa järgmisel hommikul põllule minnes teatada, ups, ei tulnud välja, taastame endise olukorra.

Sotsiaalmeedia suunal oli Ethan Zuckermanil suurepärane võimalus lubada kiireimat reageerimist meediakanalitega võrreldes, kuid julgus ka välja ütelda liigse kiirusega kaasnevate massipsühhoosi oht. Ja mitte ainult. Mõtlemapanev oli arutelu teemal, mis viitas rahale. E-maili saatmine on kordades odavam kui telefonikõne ja kõned on omakorda kordades odavamad kui kohtumistele kohaleminek… Küsimus: kuidas saada teenida raha valdkonna massilise e-kommunikatsiooni kasvu ajal oludes, kud ragaliste kanalite maht on sügavalt langemas…

Naljast ja selle mõjust murrangulistele aegadele oleme eelmistes postitustes juba kirjutanud. Mainimist väärib muutuste ajale omane elegantne ühiskonna/valdkonna musta pesu pesemine või prügi tekitamine päevapoliitilistel teemadel on pehmeim viis anda ühiskonnale mükse otselöökide asemel.

Kuidas need kolm erinevat valdkonda siduda parema tuleviku nimel? Looduse jätkusuutlik hoidmine on vähem spontaansetest otsustest kantav ka kõige murrangulistematel aegadel. Sotsiaalmeedia annab kiire, ent kontrollimatu reaktsiooni, mdia võib, et hiljem paljuski siluda tuleb. Huumor loob võimaluse kõneleda mõlemal teemal suunavalt ilma, et mõtlematud ja soovimatute tulemustega otsustes ealeski ellu jõuaks.

Küsimus: kas Sinu või Sinu ettevõtte roll on muutusterohkel ajal olla jätkusuutliku looduse, hooplevate e-kanalite või hoopiski karistava humoristi strateegiate põhine?

Pikemalt selle arutelu osas on BBC Foorum eetris pühapäeva hilisõhtul.

Mida on õppida taimedelt?

Noa laeva loos on põhimõtteline viga: kõik loomad küll, aga kus on taimed? Piibel räägib kõigist elusolenditest… Elusolendi tunnusteks on teadvust ja liikumisvõime. Kuidas siis taimedega on? Taimede neurobioloog Stefano Mancuso leiab, et taimedel on keerulisem teadvus kui osadel loomadel: nad suudavad tajuda vähemalt 15 eri keemilist protsessi, kommunikeeruda omavahel, teiste taimeliikidega ja loomaliikidega. Näiteks kasutavad taimed putukaid ja isegi linde, roomajaid ja väikseid imetajaid tolmlemisprotsessis õietolmu transpordiks. Ka ei saa öelda, taimedel pole liikumisvõimet. Nad liiguvad kasvades, õite avanedes, valguse järgi pöördudes, on isegi võimelised magama. Taime juuri uurides leidis Mancuso juureotsa lähedalt imepisikese “transitionala”, kus on hapnikutarbimine kõrgem kui mujha, ja mis edastab signaale, mis on ajusignaalidega sarnased. Juurestikud moodustavad võrgustikke – ehk on struktuurilt sarnased neuronitega ja miks mitte, ka internetiga. Võibolla on just taimedelt võimalik õppida, kuidas võrgustikke arendada?

Inimese kaks aju

Toiduteadlane Heribert Watzke on Shveitsis kokku toonud keemia, toitumis- ja neuroteaduse otsimaks parema toidu saladust. Ta on keemia taustaga ja oli 80ndatel osaline Syracuse meeskonnas lahutades vee vesinikuks ja hapnikuks et luua alternatiivenergiat. Watzke leiab, et keetmise-küpsetamise oskus mängis olulist rolli evolutsioonis ning inimene pole mitte karnivoor ega vegetaarlane, vaid “coctovore” (sõnast “cook”). Tema sõnul pole inimesel mitte üks aju, vaid kaks – üks peas ja teine kõhus. Meie tark kõht on osaline otsustamises ja lihaskontrollis, optimeerib ise seedeprotsessi, keemilisi ja mehhaanilisi süsteeme. Kõhus on 400m2 pinda, 20 tüüpi neuroneid, kokku 100miljardit...

Maailmamuutev läbipaistvuse edendaja

Transparency Internationali asutaja Peter Eigen oli Maailmapange juht Nairobis 1980ndate lõpul ja nägi ise, kui hävitav on korruptsioon. Kui maailmapank ei soosinud tema võitlus sel tundlikul alal, lahkus ta töölt ja asutas väikse mittetulundusühingu Transparency International, mis on tänaseks korruptsiooni vastu võidelnud ligi 20 aastat. Kui Eigen alustas, oli korrupteerunud valitsustele altkäemaks tavapärane, ja näiteks Saksamaal oli välismaal makstud altkäemaks maksustatavast tulust mahaarvestatav. Tänu Transparancy tööle ja nende aastaraportile on täna valitsuste ja ettevõtete suhtumine kardinaalselt muutunud. Näiteks Saksamaal on neil käsil 110 kriminaalasja.
Eigen leiab, et rahvusriikide valitsusmudel on tänasel globaalse äri ajastul aegunud, vaja on paradigmamuutust ning piiriülene koostöö on möödapääsmatu.