Värvilised liblikad

Päevast, mil TED'i ettekanded ühele poole said, on nüüd möödas nädal. Me oleme turvaliselt tagasi ja pisitasa taastumas saadud "ajutoidust". Imeline on tõsiasi, et kogu siinoldud nädal on olnud kantud saadud laengust. Just nimelt laengust, sest kogu kogetu jagamine ei ole siin lehel ega elus oma lähedastele ja klientidele on pea võimatu. Ent see TULEB!

Puudutus, mille Oxfordist saime, on kui pika kestvusega medikament, mille "kõrvaltoimed" ja "depoovormidega" edastus rikastab vaid elu!

Ja nüüd head uudised!

Just nii nimetati 2010 konverentsi pealkiri ja just nii juhin sisse olulise osas sellest kirjest:

Mõned, viited, kus lisaks lugeda toimunust

The Observer on "the festival where ideas have sex"

(and also this piece on their main op-ed page.)

The Sunday Times with a breathless profile of both Chris Anderson and the conference... (however, it's behind a paywall, sorry.)

Maria Popova and Ethan Zuckerman with excellent session summaries

CNN.com's report on Julian Assange's surprise appearance

Head avastamist!

Julian Assange - üllatusesineja Oxfordis

Vahetult enne viimase sessiooni algust arutasime, et super organiseerimine on TED Globali lavale kõik väljakuulutatud esinejad. Ja nagu maagilises maailmas ikka juhtub - piisab Sul vaid oma muutust ootav mõte välja ütelda ja kõik muutubki.

Pildi autor on James Duncan Davidson/TED.
Viimase ametliku osa sissejuhatuseks oli Cris Anderssoni poolt intervjuuks laval maailma viimaste aegade üks suuremaid avalikustajaid, Julian Assange - mees, kes tuleb meelde 2007 Bagdadis aset leidnud USA Armee tsiviilisikute tulistamise video lekkimisega meediasse.
Julian Assange oli laval ülimalt ettevaatlik, huumoriga küsimusi tagasilükkav, häirivalt otsekohene torgates avalikustamise teemadel valimatult. Oli ka põhjust, tema taust on kirev!
Temast loe TED'il olnud Forbesi tegevtoimetaja Bruce Upbini blogist

Esinemistreeneri õudusunenägu

Ze Frank on mõnusa kiiksuga humorist, kes on leidnud läbi online komöödia oma tee jagada maailmale HOW TO.. tegemisi. 2001 jõudis internetti tema esimene suurem projekt: how to dance properly (vaata: http://www.zefrank.com/invite/swfs/index2.html) Kui ta laval kirjeldas, mis siis inimesed hakkasid talle vastu saatma ja kuidas ta sai tehtust inspiratsiooni uute eksperimentide tegemiseks, oli see omamoodi halenaljakas ja küsimust esitav: mis tal TED'i kuulajatele öelda on? Ja siis see tuli. Huumor, mida ta jagas, oli suunatud slaididele, esitlusviiisidele ja lugudele, mida inimesed (loe: ka esinejad) peavad oluliseks rääkida/näidata ja näitavadki... Oh, see oli hea. Võtan endale paar päea, et mõned slaidid kõrvutada ja osata edasi anda peenikeselt hoitud huumor esinemistehnikate teemal.

Naiselt Naisele ehk see on Minu Lugu

Zainab Salbi on Iraagis sündinud ja kasvanud naiste õiguste eest võitleja, kes on loonud oma organisatsiooni womentowomen.org ja kelle hiljuti avaldatud raamat kannab pealkirja The other side of War. Sõjakolekusi näinud ja oma loona üliemtosionaalselt laval kirjeldanud naisena on tema töö peamine eesmärk aidata naistel hakkama saada sõjakoledustega tekkinud hingearmidega ja leida viis, kuidas peale sõda külades ja taas ülesehitatud eludes võimalusi leida.

Zainabi jutust jäi kõlama mõte "languge of sterility" Ehk et on midagi, millest räägitakse ja midagi, millest ei räägita. Näitena tõi Zainab loo, kus lapsed, kes on näinud isa ja venna tapmist pealt, võivad küll osata ema armastuse ja kogukonna toel üles kasvada, ent emade suur mure on teadmine - suureks kasvades on nende laste südamesse löödud selline arm, hirm ja viha ja vihkamine, et naised ei osks/suuda/tea/saagi? hoida olukorda kontrolli all. Mis aga omakorda loob veel rohkem meleheidet neile naistele- on kasvatada uut "sõdalast" teadmises, et see laps ega ka tema emana teisiti ei oska.

Miks TED'il on sellised ettekanded?

Üks, kindlasti selleks, et teadlikkuse, heategevuse ja sotsiaalse suutlikuse osas tulevikku mõjutada.

Kaks, globaalne ja muutunud maailm kohustab suletud maailmaid avatumaks saama ning meid avatud maailmast oskama nende inimestega kohaneda ning toime tulla.

Kolm, selle naise karisma ja südamest tulev töö, mida ta teeb, on nii võimas ja muljetavaldav esinemisel, et siseinfona kuulsin piknikul: tal keelati slaididega rääkimine, sest see oleks olnud liiga intensiivne.... Kuulajana ei salga, et Zainabi energia, silmade sügavus ja suurelt ekraanilt kogetu on jõud, mis ilma isikliku sõjakoleduse kogemuseta ehk isikliku loota antud teemat väärikalt edastada ei mõistakski.

Esinemistehnikate osas jään arvamusele: tsitaadid on suurtelt mõtlejatelt või hingekriipivatelśt luuleridadest, ent oma lugu need ei ületa.

Ees on viimane sessioon

Oskus hoida energiat ja inspireerivaid ettekandeid läbi kõigi sessioonide on ilu omaette! Ees on grande finale - Waging Peace!

Hakkame õpetama päris matemaatikat

Matemaatika on teinud läbi suurima arengu kui ükski teine ala - arvutid on võimelised nii palju enamaks. Miks me siis koolides õpetame matemaatikat ikka vanal viisil? Matemaatika päriselus ja matemaatika koolis on kahjuks kardinaalselt erinev. Matemaatika on palju rohkem kui arvutamine, ometi keskendume hariduses käsitsiarvutamisele.

Wolfram Alpha uuringuharu juht Conrad Wolfram ütleb, et on viimane aeg muuta kardinaalselt matemaatika õpetamise viisi, kasutades arvuteid selleks, milles nad tugevad on ja lastes lastel keskenduda õige küsimuse esitamisele, selle päris-elu probleemikas muutmisele ja peale arvuti poolt kalkuleerimist pöörata vastus päriselu lahenduseks ja lahendust kontrollida.

Teeme matemaatika praktiliseks. See võimaldab õpeatada matemaatikat oluliselt varem, vastavalt kontseprisooni keerukusele - praegu on ka lihtsate kontseptsioonide varakult õppiumise takistuseks see, et käsitsiarvutamine on nii keeruline! Kasutame arvuteid ka eksamitel ja laseme lastel lahendada päriseluprobleeme - nagu milline elukindlustus on kasulikeim. Kasvatame põlvkonna, kes oskab matemaatikat kasutada ja viime majanduse uuele tasandile. See pole väike muudatus õppekavas, võid põhimõtteline uus lähenemine matemaatika haridusele. Riik, kes teeb esimesena selle olulise muudatuse, saab tohutu konkurentsieelise ja liigub edasi kiiremini. Miks mitte teha seda kohe?

Fotol on Hede ja Conrad saanud kokkuleppele, et tulebki alustada kohe!

Mõni aasta tagasi oleksin su tapnud

Kui elu 2004 aastal viis Inge Missmahli Kabuli Afganistaanis, nägi ta rahvast, kellest ül 60% kannatas depressiooni ja traumajärgsete sümptomite all. See pole üllatav riigis, mis üle 30 aasta on elanud pideva vägivalla ja hirmu all ning vaesuses. “Sõda tapab tuleviku,” ütleb Inge. “Või vähemalt õnne.” Traumaatilised läbielamised loovad sotsiaalset eraldatust, haigusi ja meeleheidet. Inimesed kannatavad üksi. Aga on vaja, et keegi teaks ja jagaks seda. Kuidas muidu tead, et mida tunned on tõeline? Empaatia on võti.

Endine tantsija, jungiaanist psühhoanalüütik asutas Kabulis Caritase raames psühhosotsiaalse projekti, mis koolitas afgaani mehi ja naisi pakkuma psühhosotsiaalset nõustamist. Projekt on loonud 15 nõustamiskeskust ning tasuta nõustanud ja ravinud 12000 klienti. Täna on Inge EL-i vaimse tervise nõustaja Afganistaani valitsuse juures ning tema töö tulemusena on tervishoiusüsteemi toodud vaimse tervise komponent. Üks võ imsamaid momente oli tema jaoks, kui üks afgaani nõustamiskoolituse saanud mees ütles, et “maailm on veider – alles mõni aasta tagasi oleksin Su ilmselt tapnud, nüüd õpin sinult ja saan aru, et olen osa Afganistaani tervemast tulevikust”.