Tuesday, July 13, 2010

Emased ja isased ideed - kuhu edasi?


Raamatu „the Rational Optimist“ autor Matt Ridley teab, et läbi ajaloo on inimprogressi ja õitsengu mootoriks olnud ideede liitumine ja paljunemine – „meeting and mating of ideas“, ütleb Ridley. Kaubandus on 10 korda vanem inimtegevus kui põllumajandus, ja Ridley sõnul on meie harjumus kaubelda, ideevahetus ja spetsialiseerumine loonud kollektiivse aju, mille areng tõstab pidevalt elutaset. Et toota valgust õhtul tunni lugemise jaoks, tuleb täna UK-s töötada 0,5sekundit. 1950 oli see 8sekundit, 1880 15minutit, 1800 6tundi. Küllus ja õitseng tulevad sellest, et kõik töötavad kõigi teiste jaoks. Mitte keegi kogu planeedil ei tea, kuidas valmistada näiteks arvutihiirt – eri inimesed teavad eri detaile, kuid keegi ei tule sellega algusest lõpuni toime. Kollektiivselt on meil oskus teha asju, mida keegi täielikult ei mõista. Inimesed suhtlevad ja jagavad ning on nii justkui neuronid kollektiivses ajus. Suhtlemisel toimuv ideede paaritumine ja paljunemine on loonud olukorra, kus me kõik saame ideid jagades kiirendada innovatsiooni tempot.

Steven Berlin Johnson on kirjutanud kuus bestsellerit teaduse, tehnoloogia ja isikliku kogemuse ristumistest. Tema järgmine raamat uurib, kust head ideed tulevad. Johnsoni jaoks ei ole ideed asjad iseeneses, vaid võrgustikud. Kaootiline keskkond ja eri taustaga inimesed koos soodustavad innovatsiooni. Ühes uuringus filmiti paljudes teaduslaborites kogu tegevust ja analüüsis selgus, et kõik läbimurded toimusid mitte laborivaikuses, vaid koosolekutel ja aruteludes. Paljudel tähtsatel ideedel on olnud pikk inkubatsiooniperiood, nad on kujunenud „aeglase aimdusena“. Johnsoni meelest pole „eureka!“ momendid tegelikult olulised, ideed kujunevad pikaldaselt ja protsessina. „eureka!“ momentide sünniks on vaja lasta aimdustel kohtuda (Ridley sõnul paarituda) teiste inimeste aimdustega ja kasvada võrgustikes.

No comments:

Post a Comment