Kirjanik Elif Shafak on Türgis loetavaim naisautor. Ta on kirjutanud nii türgi kui inglise keeles. „Ma olen jutuvestja“, ütleb Shafak. Ta on sündinud Strasbourgis, vanemate lahutuse järel kasvanud üksikema üksiklapsena Türgis, kus suur pere on kultuuri keskne osa. Lapsepõlves õppius ta posijast vanaemalt, kes ravis aknet ja soolatüükaid, et kui tahad midagi hävitada, siis ümbritse see kindla müüriga ja ta kuivab ja sureb. Ühtmoodi mõtlevas kogukonnas elamine on suurim oht maailmas, ütleb Shafak. Araabia kultuuris kaetakse peeglid sametiga, kuna inimesele pole kasulik veeta liiga palju aega oma peegeldust vaadates. Kirjandus on transformeeriv reis teistesse eludesse. Lugu kaotab oma maagia, kui sellele omiststakse rohkemat kui ta on. Türgist pärit naiskirjanikult oodatakse muslimi naise loo jutustamist, soovitavalt õnnetu loo. Teda nähakse oma kultuuri esindajana ning isegi väljamõeldud tegelased muutuvad lugeja silmis kultuuri esindajaks. Sharif soovib vabadust sildistamisest, kunstniku töö on kohalik ja universaalne. Palestiina lugeja loeb ikka juudi autori teost, kirjanduses pole piire. Ta ei nõustu soovitusega „kirjuta sellest, mida tead“, vaid kirjutada sellest, mida tunned. Mitte „mõtlen, seega olen“, vaid „tunnen, seetõttu olen vaba“
Foto: James Duncan Davidson/TED
No comments:
Post a Comment