Irratsionaalsed valikud

Psühhoökonomist Sheena Iyengar uurib, kuidas inimesed valikuid teevad ja kuidas see kultuuriti radikaalselt erineb. Ta käsitleb kolme levinud arvamust otsustamise kohta. Esmalt, me teeme oma valikud ja see on õnne alus. Iyengar kolleegidega uuris angloameerika ja aasiaameerika laste toimimist ja leidis, et kui angloameerika lapsed tõesti saavutvad parima tulemusi tehes oma valikud ise, siis aasiaameerika lapsed saavad parima tulemuse, kui valiku ei teinud nende eest ema või teine lähedane. Aasia kultuur pole individualistlik, vaid otsused on kollektiivsed. Ameerikalik kultuur ei võimalda vastastikust sõltuvust ja see pole hea koostööle – see sobibneile, kes on selles kultuuriruumis kasvanud, kuid pole mõtet arvata, et see on kõigi jaoks kõikjal parim.
Teiseks, suurem valik on parem. Iyengari uuringud näitavad, et rohkem kui 10 valikut võrdub halva otsusega. Lääne kultuuris on valik hea, ameeriklased harjutavad sünnist peale mängu „leia erinevus“, kuid näiteks ida-Euroopas ja Aasias saab suurest valikust takistaja. Paljud valikud on tegelikult kunstlikud, asjade vahel, mis pole tegelikult kuigi erinevad – nagu 7 eri karastusjooki.

Kolmandaks, valik on alati hea. Iyengar võrdles püsiva vegetatiivseisundiga vastsündinute vanemate olukorda USAs ja Prantsusmaal. USAs on vanemate asi otsustada lapse elu või surma üle, Prantsusmaal arstide. Kui prantsuse vanemad saavad oma kaotusest oluliselt kiiremini üle, nähes juhtunus rasket õppetundi, siis USAs tegelevad vanemad veel aasta hiljemgi mõttega: “mis siis kui…“
Iga narratiiv ei sobi kõigile ja kõikjale